Urmas Vadi ja Jürgen Rooste loomingu võrdlus



 

Urmas Vadi ja Jürgen Rooste on sama põlvkonna kirjanikud, kuid nende tööpõld on siiski võrdlemisi erinev. Vadi on tuntuks saanud pigem dramaturgina, samas kui Rooste viljeleb palju luulet. Vadi draamatekstidest võib esile tuua näiteks „Rein Pakk otsib naist!“ ja „Peeter Volkonski viimane suudlus“. Rooste on avaldanud 10 isiklikku luulekogu, kuid lisaks sellele on tema luulet välja antud ka mitmetes ühiskogudes. Neist võib välja tuua auhinnatud luulekogud „Sonetid“ ja „Ilusaks inimeseks“. Vadi on kirjutanud ka kaks romaani, „Kirjad tädi Annele“ ja „Tagasi Eestisse“, samas kui Rooste sulest pole valminud ühtegi romaani.

​

Vadi loominguline ampluaa on Roostega võrreldes laiahaardelisem. Lisaks draamatekstidele ja romaanidele on kirjanik avaldanud ka lühijutte, stsenaariume ja hulgaliselt novelle. Lisaks ka ühe libreto - „Georg“. Rooste on avaldanud vaid kaks novelli ning on erinevalt Vadist kirjutanud ka lastele. Tema lasteluuletusi on avaldatud näiteks ühiskogudes „Kolme päkapiku jõulud: jõulusalme lastele ja lapsemeelsetele“ ja  „Suurtelt väikestele“. Samuti on Rooste tegelenud omaloomingu kõrvalt ka teiste kirjanike loominguga - ta on tõestanud end toimetaja, koostaja, ees- ja järelsõnade autori ning tõlkijana, samas kui Vadi nendes valdkondades esindatud pole.



Eesti kirjandusmaastikul on mõlemal autoril oluline roll, mida näitavad mitmesugused tunnustused. Mõlemad kirjanikud, Vadi novelliga „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ ning Rooste novelliga „Pornofilm ja pudel viina“, on pälvinud Friedebert Tuglase novelliauhinna. Samuti on mõlemad saanud tunnustust Eesti Kultuurkapitalilt. 2006. aastal sai Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna oma 2005. aastal ilmunud luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest ning 2011. aastal sai Vadi näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus" eest Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta kirjanduse aastapreemia draama kategoorias.